Kristina Mering: Eesti on kanade vabapidamises kõvasti maha jäänud

Nähtamatute Loomade tegevjuhi Kristina Meringu arvamusartikkel ilmus Maalehes 28. augustil 2025.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120399121/kristina-mering-eesti-on-kanade-vabapidamises-kovasti-maha-jaanud

Kristina Mering puurikanalast päästetud kanaga

Üle-eelmine nädal tõi häid uudiseid Sloveeniast, kus sealne parlament otsustas keelustada kanade puurispidamise. Sloveenia rahvusassamblee 90 liikmest hääletas eelnõu poolt 49 ja vastu oli 10 saadikut.

See teeb Sloveeniast Saksamaa, Austria, Taani, Tšehhi, Šveitsi, Islandi ja Luksemburgi järel järjekordse riigi, kes loomade heaolu parandamiseks olulise sammu astus.

Sloveenia on sarnaselt ülejäänud Euroopaga viimase kümne aasta jooksul järk-järgult vähendanud puurispeetavate kanade arvu ja liikunud munatootmises vabapidamisviiside poole. Praeguseks on riigis kanu puurides vaid 14% ja seadusemuudatus, mis jõustub 2028. aasta lõpuks, annab kohalikele munatootjatele lõpliku signaali puurid kokku pakkida ning asendada vabapidamise sisseseadega.

Suund vabapidamisele

Kui vaadata Euroopa suurimaid munatootjariike, siis seal on võetud eriti selge suund üleminekuks vabapidamissüsteemidele. Prantsusmaa ja Saksamaa on Euroopa suurimad munatootjad, tootes 30% kogu ELi munatoodangust. Saksamaal peetakse kanu peamiselt õrrel ja vaid 3% kanadest on puurides. 1. jaanuarist 2026 on Saksamaal kanade puurispidamine täielikult keelatud. Sealsetest toidupoodidest ei leia puurikanamune juba praegu.

Prantsusmaal peetakse puurides vaid kolmandikku kanadest ja lähiajal see jätkab kiire vähenemise tendentsi, sest Prantsuse jaeketid on käesoleva aasta lõpuks täielikult vaid vabapidamismunade müügile üle minemas.

Suurtest munatoojariikidest toodab veel Holland 10% kogu ELi munatoodangust. Sellest 86% on vabapidamissüsteemidest ning vaid 14% puurispeetavatelt kanadelt. Ka Hollandi toidupoed on ainult puurivabade munade müügile üle minemas, andes sellega munatootjatele selge signaali puuridest loobumise kiirendamise suunas.

Euroopa Liidus kokku peetakse juba praegu 62% munakanadest vabapidamissüsteemides. 38% kanadest elavad puurides, ja nagu mainitud, lähiajal see protsent langeb veelgi, kuna suured rahvusvahelised toidupoeketid lähevad üle vaid vabapidamissüsteemidest pärinevate munade müügile.

Ehk siis osa riike on vabapidamisele üle minemas läbi seadusemuudatuse, kuid osas on toidupoodide surve munatootjatele juba asjad niikaugele viinud, et tootjad ise lähevad puurivabale tootmisele üle.

Kuidas on seis Eesti munatootmises, võrreldes ülejäänud Euroopaga?

Huvitaval kombel pole Eesti munatootjad turu muutuvate oludega kohanenud. Kui nüüdseks on ca 60% jaekettidest teatanud puurikanade munade müügist loobumisest, siis munatootjad on kannad maasse surunud ja ei ole klientide muutunud eelistustega kaasa tulnud.

Poed tulevad kaasa

Rimi, Maxima, Prisma, Stockmann ja Lidl on lähima aasta jooksul tarbijate muutunud eelistustega kohanedes pakkumas poodides vaid õrrekanade, vabalt peetavate kanade või mahekanade mune.

Nende turuosa on piisavalt suur, et sarnaselt teiste riikidega peaksime me praeguseks olema näinud ka Eesti munatootmises tugevaid samme puuridest loobumise suunas.

Paraku oleme me selles osas ülejäänud Euroopast kõvasti maha jäänud. Eestis peetakse ca 80% munakanadest endiselt puurides. Vaid Maltal on see osakaal suurem.

Kui soovime endiselt kohalike munatootjate toodangut tarbida, on nüüd õige hetk riigipoolseks sekkumiseks, et tööstusele selge signaal ning tulevikusuunis anda. Vastasel juhul jäävad kohalikud munatootjad n-ö rongist maha ning jaeketid on sunnitud importima lähiriikide vabapidamise kanamune, kui kohalikelt tootjatelt neid piisavas mahus ei saa.

Pall on riigi käes

Sel sügisel arutab riigikogu maaelukomisjon kanade puurispidamise keelustamise seadusemuudatuse ettepanekut. Muudatuse elluviimine tagaks selguse nii munatootjatele, toidupoodidele kui ka tarbijatele.

21 421 Eesti inimest andis oma toetusallkirja, et kanade puurispidamine Eestis keelustataks. Avaliku arvamuse uuringute järgi toetab keelustamist ca 80% Eesti elanikest.

Kaadrid Eesti puurikanalate õudustest on tarbijatele oma selge jälje jätnud. Toidupoe munaletil on suurima kasvu teinud just puurivabast tootmisest pärinev kanamuna.

Riigi poolt probleemi seadusemuudatusega lahendamine lõpetaks tekkinud turuanomaalia ning aitaks Eestil ülejäänud Euroopaga sammu pidada, et loomade heaolu oleks munatootmises paremini tagatud.