Kanade puurispidamise keelustamise kampaania ja üleskutse on jõudnud Eestis kaugemale kui kunagi varem. Aastatepikkuse töö tulemusena on Riigikogu menetluses eelnõu, mille eesmärk on lõpetada munakanade puurides pidamine Eestis hiljemalt 2035. aastaks. Nüüd on vaja, et poliitikud selle eelnõu ka päriselt vastu võtaksid.

Selle saavutuse taga on olnud tohutu ühine pingutus: kümned tuhanded petitsioonile allkirja andnud inimesed, tuhanded poliitikutele saadetud kirjad, avalikud aktsioonid ja meeleavaldused ning teadlaste, loomaarstide, ettevõtjate ja teiste tuntud Eesti inimeste avalik toetus.

Siin on ülevaade, kuidas me sellesse punkti jõudsime ja mis peab veel juhtuma, et kanad Eestis päriselt puuridest pääseksid.

Nähtamatud Loomad alustas tegevust 2017 ning tegi aastaid tarbijateadlikkuse edendamist ning koostööd toidufirmadega, tänu millele ca 60% Eesti toidupoodidest teatanud üleminekust vaid vabapidamissüsteemidest pärit munade müügile. Selleks aga on vaja, et ka Eesti munatootjad tuleksid muudatusega kaasa ning selleks alustasimegi 2023. aastal tööd selle nimel, et puurid oleksid Eestis kelustatud seadusega.

2023–2025: algab töö seadusemuudatuse nimel

Nähtamatud Loomad on aastaid töötanud selle nimel, et kanade puurispidamine Eestis lõppeks. Oleme avalikustanud Eesti puurikanalates filmitud materjale, teinud koostööd ettevõtetega puurimunadest loobumiseks ning toonud kanade heaolu probleeme avalikkuse ja poliitikute ette.

September 2023: avalikkus näeb esimest korda, mis Eesti puurikanalates tegelikult toimub

Teekond kanade puurispidamise seadusega keelustamise poole sai hoo sisse 2023. aasta septembris.

Nähtamatute Loomade tiimiliige Mirjam töötas varjatult talitajana Eesti kolmes suurimas puurikanalas, mis tootsid kokku umbes 95% Eesti puurikanade munadest. Töö käigus jäädvustas ta salakaameraga kanade igapäevaseid elutingimusi: kitsastes traatpuurides vigastatud ja sulgedeta linde, surnud kanu ning olukordi, kus ühel töötajal tuli vastutada kümnete tuhandete lindude eest.
20. septembril jõudsid kaadrid ERRi saate „Pealtnägija“ vahendusel esimest korda avalikkuse ette. Paljastus šokeeris Eesti inimesi ja tõi kanade puurispidamise probleemid senisest palju jõulisemalt avalikku arutellu.

Ka poliitikute reaktsioon oli kiire. Juba päev pärast „Pealtnägija“ saadet teatas Riigikogu loomakaitse toetusrühm valmisolekust tulla välja seadusandliku algatusega kanade pidamistingimuste parandamiseks.

Nähtamatud Loomad käivitas samal ajal suure kampaania, mille eesmärk oli jõuda päriselt süsteemi muutmiseni loomade heaolu parandamiseks: kanade puurispidamise keelustamiseni Eestis.

Jaanuar 2024: üle 21 000 inimese nõuab kanapuuride keelustamist

2023. aasta paljastuse järel kogusime kanade puurispidamise keelustamise toetuseks 21 421 digiallkirja ning esitasime rahvaalgatuse Riigikogule. Sellest sai toona Eesti ajaloo suurima toetusega loomade heaolu puudutav rahvaalgatus.

Riigikogu saatis algatuse arutamiseks maaelukomisjoni. Nähtamatud Loomad osales komisjoni istungitel, kohtus Riigikogu fraktsioonide ja saadikutega ning viis poliitikuteni nii loomade heaolu puudutavad argumendid kui ka sõnumi, et seadusemuudatuse taga seisab väga suur osa Eesti ühiskonnast.

Maaelukomisjon otsustas anda küsimuse edasi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kelle vastutusalasse loomakasvatus kuulub. Sellega algas juba konkreetsem töö võimaliku seadusemuudatuse ettevalmistamiseks.

Kui meie esialgne ettepanek oli kanapuuride keelustamise üleminekuaeg aastaks 2028, sest munatootjad olid omavahelistes vestlustes osutanud, et kui nad päriselt asja kätte võtaks, kuluks selleks maksimaalselt paar aastat. Läbirääkimiste käigus aga küsisid munatootjad üleminekuajaks aasta 2035, mis annaks neile eriti pika aja, et seadusemuudatusega kohaneda. Nõustusime sellega kompromissvariandina, et saaks kanapuuride keeluga edasi minna.

2024–2025: ideest saab konkreetne eelnõu

Järgneva pooleteise aasta jooksul toimusid arutelud Riigikogus ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Nähtamatud Loomad osales kohtumistel ministrite ja ametnikega, esitas loomade heaolu puudutavaid argumente ning töötas selle nimel, et puurispidamise lõpetamisest saaks konkreetne seadusemuudatus.

Kuna aastate vältel on kanapuuride keelu seadusemuudatusega töötanud kolm erinevat maaeluministrit, siis viimase ministri ametisse astumisel esitasime Hendrik Terrasele pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus 100 Eesti teadlast, eksperti, veterinaari, kultuuritegelast ja teist arvamusliidrit avaldasid toetust, et ka uus minister jätkaks kanapuuride keeluga. Kui esialgu oli minister skeptiline, siis edasises töös süvenes uus minister teemasse ja argumentidesse, kohtus osapooltega, külastas tootjaid ning mõistis kanapuuride keelu vajalikkust. Tema tugi on lisaks eelmistele maaeluministritele Madis Kallasele ja Piret Hartmanile olnud oluline algatuse edasi minekuks.

Mais 2024 toimus Tallinnas suur rongkäik kanapuuride keelu eelnõu toetuseks, kus üle 300 inimese tuli tänavatele, et edastada poliitikutele oluline sõnum, et loomad peavad ka seadustes Eestis paremini kaitstud olema.

2024. aasta oktoobris jõudsid „Pealtnägijasse“ uued salaja filmitud kaadrid ühest Eesti suurimast puurikanalast. Taas nägid kümned tuhanded inimesed, millistes tingimustes puurikanad Eestis elavad. Avalikkuse reaktsioon andis seadusemuudatusele uue tõuke.

Pärast värskeid šokeerivaid kaadreid organiseerisime päästeaktsiooni ja tõime sealt puurikanalast ära 300 lindu, kes läksid uutesse kodudesse üle Eesti.

Pärast paljastust teatas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et valmistab ette eelnõu kanade puurispidamise lõpetamiseks. 2025. aasta jaanuaris valmis ministeeriumis eelnõu, mis nägi ette ülemineku puurivabale munatootmisele.

See oli läbimurre: 2023. aastal avalikkuse ette toodud probleemist oli saanud konkreetne seaduseelnõu. See eelnõu läbis ka kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi.

Edasine teekond ei läinud aga sirgjooneliselt. Eelnõu suure edu ja sammude läbimise osas seaduseks jõustumise poole aktiveerus loomakasvatuslobi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja näol, kes keelas munatootjatel seadusemuudatust toetada ja moodustas seisukoha kanapuuride keelu vastu.

9. septembril 2025 esitasime suure avaliku pöördumise maaelukomisjoni esimehele Urmas Kruusele, mille olid allkirjastanud üle 100 mõjuka Eesti teadlase, veterinaari, eksperdi, arvamusliidri. Esitamisel osalesid zooloog Mati Kaal, bioloog Lennart Lennuk ja teised.

12. detsembril 2025 kogunes üle 100 inimese Stenbocki maja ette, et valitsuse istungi ajal edastada sõnum, et seda eelnõu ei ole mõistlik kinni hoida ning palve, et Michal saadaks selle edasi menetlemiseks.

Reformi erakonna ja peaminister Kristen Michali muutunud meelsuse ning loomakasvatuse lobitöö tõttu ei jõudnud ministeeriumis ette valmistatud eelnõu valitsusest Riigikokku. Eelnõu on tänase päevani valitsuses sahtlis. See tähendas, et kanade puurispidamise keelustamiseks tuli leida uus tee.

Veebruar 2026: ligi 35 000 inimest annab Riigikogule veel tugevama sõnumi

Me ei jätnud tööd pooleli. Nähtamatud Loomad ja suur loomasõprade kogukond kogusid kanade puurispidamise keelustamise toetuseks 34 582 allkirja.
17. veebruaril andsime need Riigikogule üle. Tegemist oli Eesti suurima loomade heaolu toetuseks kogutud petitsiooniga.

Sõnum Riigikogule oli selge: ühiskonna ootus loomade heaolu parandamiseks ei ole kadunud. Kanade puurispidamise lõpetamist nõudvate inimeste hulk oli hoopis kasvanud.

Märtsis 2026 jõudsid avalikkuse ette uued salaja filmitud kaadrid Eesti puurikanalast, millest ERR “Pealtnägija” põhjaliku loo tegi, kus seadusemuudatuse vajalikkus tugeva sõnumina läbi kõlas.

Aprill: „Tulevik ei mahu puuri“ ja eelnõu esimene lugemine

16. aprillil korraldas Nähtamatud Loomad Riigikogu juures aktsiooni „Tulevik ei mahu puuri“. Suure sümboolse kanapuuri traate lõikasid läbi teiste seas kirjanik Andrus Kivirähk, ettevõtja Martin Villig, zooloog Mati Kaal, loomaarst Tiina Toomet ning teised tuntud Eesti inimesed. Sõnum oli lihtne: puurispidamine kuulub minevikku.

17. aprillil jõudis eelnõu Riigikogu suurde saali ning läbis edukalt esimese lugemise. See tähendas, et Riigikogu otsustas eelnõu menetlemisega jätkata.

Nüüd oli kanade puurispidamise lõpetamine oli jõudnud reaalse seadusandliku otsuse lävele.
Küll aga on siin oluline taustainfo – sellelt lävepakult ei plaaninud poliitikud eelnõu edasistele lugemistele saata. Reformierakonna ja Eesti 200 poliitikud olid tagaselja kokku leppinud, et lasevad esimese lugemise läbi ning seejärel panevad eelnõu komisjoni lukku.

Mai: üle saja inimese tuleb Riigikogu ette

Pärast esimest lugemist jäi eelnõu edasine käekäik Riigikogu maaelukomisjoni kätte.
19. mail kogunes üle saja inimese Riigikogu ette meeleavaldusele, et kutsuda maaelukomisjoni üles saatma eelnõu kiiresti teisele lugemisele. Nähtamatute Loomade korraldatud meeleavaldusel kõnelesid teiste seas koomik Mattias Naan ja Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering.

Samal ajal kirjutasid loomasõbrad poliitikutele suurel hulgal isiklikke kirju, paludes eelnõuga edasi liikuda.

Juuni: Eesti ettevõtjad astuvad avalikult kanapuuride keelu toetuseks välja

Kui eelnõu menetlemine maaelukomisjonis venis, kasvas avalik surve veelgi.

44 Eesti ettevõtjat pöördusid maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse poole, kutsudes komisjoni üles saatma eelnõu Riigikogu suurde saali teisele lugemisele. Pöördumise esitasid Jaan Tallinn, Martin Villig, Sten Tamkivi, Kai Realo, Märt Lume ja paljud teised.

Kanade puurispidamise lõpetamise toetuseks on avalikult sõna võtnud ka suur hulk teadlasi, zoolooge, linnueksperte ja teisi spetsialiste, nende seas Mati Kaal, Aleksei Turovski, Tiina Toomet, Marko Mägi ja paljud teised.

17. juuni: esitatakse uus eelnõu

Kuna esimese eelnõu 828 SE menetlemine ei liikunud maaelukomisjonis edasi, esitasid 17 Riigikogu liiget 17. juunil uue eelnõu – 970 SE. Sellega loodi uus võimalus kanade puurispidamise keelustamise menetlusega edasi minna.

Ka uus eelnõu näeb ette, et puurispidamine lõppeks hiljemalt 1. jaanuaril 2035. Lisaks näeb eelnõu ette 2030. aastaks järelhindamise, et analüüsida ülemineku edenemist ja mõju.

Tegu on sama eelnõuga, mis on läbinud juba ka käesoleva valitsuse kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi.

Kus oleme praegu?

Kanade puurispidamine ei ole Eestis veel keelustatud. Töö jätkub.

26. septembril päästsime 400 kana puurikanalast ja viisime nad headesse kodudesse üle Eesti. Seda kajastas laialdaselt Eesti meedia koos olulise sõnumiga, et seadusemuudatus on vajalik, et Eestis oleks munatootmine, kust linde ei pea ära päästma.

2026. aasta sügisel on Riigikogu menetluses uus kanade puurispidamise keelustamise eelnõu 970 SE. Selle juhtivkomisjon on endiselt Riigikogu maaelukomisjon. Eelnõu eesmärk on jõuda olukorrani, kus Eestis enam uusi puurikanalaid ei rajata ning olemasolev puurispidamine lõpetatakse seadusemuudatuse siduval teel hiljemalt 2035. aastaks.

Seaduseks saamiseks peab eelnõu läbima Riigikogus kolm lugemist ja presidendi poolt saama välja kuulutatud. Seetõttu ei ole võit veel käes – aga oleme sellele lähemal kui kunagi varem.

Kõige selle taga on suur loomasõprade kogukond. Kümned tuhanded petitsioonile antud allkirjad, tuhanded poliitikutele saadetud kirjad, meeleavaldused ning ettevõtjate ja ekspertide toetus on muutnud kanade puurispidamise küsimuse teemaks, millest Riigikogu enam mööda vaadata ei saa.

Järgmine eesmärk on selge: viia eelnõu läbi Riigikogu menetluse ja jõuda seaduseni, mis annab munatootjatele selge üleminekuaja ning tagab, et tulevikus ei pea Eestis enam ükski kana elama kogu oma elu kitsas traatpuuris.

Oleme jõudnud väga kaugele. Nüüd tuleb töö lõpule viia.