Eestis peetakse üle 660 000 munakana, kes elavad tingimustes, mida valdav enamus meie inimestest ei toeta.

Neid linde hoitakse kitsastes traatpuurides (umbes A4 paberilehe suurusel alal). Selles ebaloomulikus keskkonnas puudub neil võimalus liigiomaste tegevuste tegemiseks nagu liivavannide võtmine ja ümbruskonna avastamine. Paljud linnud on haiged, kroonilises stressis või surnud. Kuna ühel talitajal tuleb hoolitseda mitmekümne tuhande kana eest, jäävad surnud linnud sageli puuridesse vedelema.

Empiirilised uuringud näitavad üheselt, et Eesti inimesed ei poolda kanade pidamist säärastes tingimustes. Alloleval joonisel on kujutatud 2023. aasta Eurobaromeetri tulemused: eestlased hoolivad põllumajandusloomade heaolust ja peavad vajalikuks, et neile oleks tagatud korralikud elutingimused. Lisaks tunnevad nad, et Eestis ei tehta piisavalt, et tagada nende loomade heaolu.

See väljendub ka tugevas vastuseisus kanade puurispidamisele. Norstati küsitluse kohaselt toetab 78% eestlastest kanade puurispidamise keelustamist. Selle trendi suurusest räägib ka 34 582 allkirja petitsioonil kanapuuride keelu toetuseks, mis veebruaris 2026 Riigikogu esimehele esitati. Võrdluseks võib tuua, et veebilehel rahvaalgatus.ee on ainult kaks projekti saanud sellest rohkem allkirju.

Eesti inimesed tahavad selgelt muutust, ent reaalsus on hoopis vastupidine. Ligi 79% Eesti kanamunadest pärinevad puurisüsteemist, mis on oluliselt rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt (38%). Lisaks, nagu võib näha alloleval joonisel, siis puurikanade hulk on viimase kolme aastaga pigem kasvanud, mitte kahanenud.

Kanade puurispidamise vastast trendi on näha ka mujal Euroopas. See annab märku üldisest väärtusruumi muutusest. Mitmed riigid nagu Austria, Saksamaa, Luksemburg, Taani, Sloveenia, Šveits ning Tšehhi on puurikanalad juba seaduslikult keelustanud. Selleteemalised arutelud käivad praegu Lätis, Norras, Rumeenias ja Itaalias. Eesti on vaatamata meie elanike soovidele ja väärtustele nendest riikidest maha jäänud.

Praegune loomakaitseseaduse muutmise eelnõu keelustaks kanade puurispidamise aastaks 2035. See annab munatootjatele piisavalt aega, et liikuda üle eetilisematele tootmisviisidele.

Eesti avalik arvamus ja loomade heaolu teaduslik käsitlus viitavad samas suunas. Kanade puurispidamise järkjärguline lõpetamine oleks kooskõlas nii ühiskondlike ootuste kui ka Euroopa arengusuundadega. Seetõttu soovitame toetada vastavat seadusemuudatust, et viia loomakaitseseadus kooskõlla rahva ootustega.